Talvine rattasõit II. Riietumine ja 5 soovitust algajale
Pea kümme aastat iga ilmaga sõitev moomoo saadik Rait Nurm ehk Crazy Scandinavian kirjutas blogi esimeses osas oma talvise rattatreeningu kogemusest ning rääkis selle juures temale olulistest aspektidest:
- Ratas peab olema korras ja tehnika (tuled, telefon) laetud
- Riietu funktsionaalselt ning vastavalt tingimustele
- Säti ring kodu lähedale ja sul võiks olla oma lähedase kontakt käepärast, kes saab sulle appi tulla, kui peaksid ootamatult teele jääma;
- Jälgi ilmateadet, et kohaneda sõidu ajal muutuvate ilmaoludega
- Võta kaasa soe jook ja varukindad (ja pealiskiht)
Järgnevalt annab Rait ülevaate sobivast riietusest ning annab konkreetsed soovitused alustavale taliratturile.
Riided
Tehnilisele poolega võrdselt tähtis on korralik ja hooajale vastav riietus. Kes vähegi talvel väljas sporti teeb, teab, et reegel nr 1 on kihid. Ise lähtun põhimõttest, et pigem vähem on rohkem ehk välja minnes võiks olla kergelt jahe. Kui liiga paksult riidesse panna, hakkab sõites päris kiirelt soe ja keha hakkab higistama. Varem või hiljem hakkab niiskuse maha jahtudes külm, eriti siis, kui seisma jääda. Sellisteks juhtudeks oleks hea mõni lisakiht eraldi kaasa võtta, näiteks vest või vihmajakk.
Eelmises osas mainitud nähtavuse aspekt käib ka riietuse kohta. Valget aega on meil talvel vähe ning tuleb ette, et sõidu algus või lõpp jääb pimedasse. Kuna rattureid liigub talvel vähem, peab liikluses nähtav olema. Sellistel juhtudel ei saa ka erksamat riietust ja helkurdetailide tähtsust alahinnata. Situatsioonis, kus tuli lõpetab koostöö või tuleb rattast eemal seista, näiteks rehvi parandada, peaks need asjad ratturi piisavalt nähtavaks tegema.
Tulles korraks tagasi oma 9 aasta taguse riietuse juurde, siis väärib mainimist, et saatsin vanad riided lõpuks eelmise talve alguses teenitud pensionile. Püksid ja jakk olid lugematute pesukordade ja nii mõnegi kukkumisega oma algupärased omadused minetanud ning kippusid juba lapiteki välimust võtma. Aastatega on uute materjalide kvaliteet ka märkimisväärselt tõusnud. Hetkel katab üksainus toode varasemat mitmekihilist kombinatsiooni. See muudab riietumise oluliselt kiiremaks. Mugavam on olla ning jalgadel kergem liikuda.
Kindad ja sõidukingad. Sõrmed ja varbad on esimesed, mis tavaliselt külmetama hakkavad. Temperatuuridel alla -10°C kasutan kahte paari kindaid, õhemad all ning paksemad peal. Igaks juhuks on paar õhemaid kindaid veel kaasas, juhuks kui alumine kiht märjaks saab. Seda võib juhtuda, kui lisaks rattasõidule on soov vahel kaamera välja võtta. Paratamatult saavad käed lumiseks.
Talvised sõidukingad on investeering, mis tasub ennast päris kindlasti ära. Suviste kingade, soojema soki ja paari kihi kingakatetega saab häda pärast hakkama, kuid pikemas perspektiivis üsna tüütu ning ka rahaliselt kulukam. Kingakatted kipuvad üsna kiirelt kuluma, lisaks sellele ei kaitse need nii hästi niiskuse ja külma tuule eest.
Nii nagu suvised sõidukingad, on ka talvised variandid üldiselt kahte tüüpi – maantee või maastiku pedaalidele. Meie oludes tasuks igal juhul viimast eelistada, puhtalt juba talla parema pidamise pärast. Kindlasti võiks need veekindlad olla.
Kohustuslik talvine garderoob
Riietumisharjumused kujunevad vastavalt enda kogemusele, sõidustiilile ja külmataluvusele. Mis on sobilik kombinatsioon ühele, ei pruugi sobida teisele. Tihti kasutatakse talvise sõidu puhul olemasolevaid riideid (näiteks suusariideid), mis on alustamiseks piisavalt head, kuid pikas perspektiivis siiski su talvist sõitu meeldivaks ei muuda. Järgnevalt toon välja mõned põhilised tooted, mida ise oma talvistel sõitudel kasutan:
- Termopesu, näiteks meriino talvine alussärk või tuuletõkkega alussärk
- Talvise ilmastiku eest kaitsev Termotagi või Riparo jakk
- Sademete korral (või igaks juhuks kaasa võtmiseks) korralik vihmajakk
- Korralikud Talvepüksid või Termopüksid
- Meriino sokid
- Talvekingad ja talvekindad (vajadusel mitu paari)
- Kiivrialune soe müts
- Meriino kaelussall
Soovitus: Kombineeri kahte viimast toodet nii, et saaks salli ääre mütsi vahele lükata, enne kui kiiver pähe panna. See katab ära sellised väiksed kohad, kust tuulega ebameeldivalt külma õhku sisse hakkab lekkima. Näo ja nina katmine on asi, mille järgi ma vajadust pole tundnud, kuid antud kombinatsiooni või (suusa)maskiga on see lihtne.
Spetsiaalsete rattariiete omamisest olulisem on oskus riideid õigesti valida ja kombineerida nii, et kuskilt ei puhuks külma ligi, strateegilised kehaosad oleks kaitstud ja samas ei riietaks end üle. Talvise riietuse üheks märksõnaks on hingavus ja üleliigse kehasoojuse oskuslik kehast eemale juhtimine. Talvel sõites on äärmiselt tähtis, et kangasse jääv niiskus oleks minimaalne. Nagu varem mainitud, võib isegi lühema peatuse korral kiiresti külm hakata.
Järgnevalt annan ülevaate enda valikust vastavalt temperatuurile (temperatuurikõikumise, sademete ja tuule ning ootamatute peatuste jaoks võtan tavaliselt vihmajaki taskusse kaasa):
Riietumine ja temperatuuritaluvus on väga subjektiivne, ei ole ühte valemit, mis kõigile sobiks. Talvised sõidud annavad üsna kiiresti märku, mis on riietuse puhul õnnestunud ja mis mitte, vaja on lihtsalt oskust neid asju tähele panna ja järgmiseks korraks järeldusi teha.
Soovitused alustajale
Alustades ei tasuks päris pikka sõitu ette võtta, eriti kui varasem kogemus puudub. Suusatamise ja jooksmise kogemust ei saa samuti üks-ühele üle tuua, sest rattal istudes on kiirused suuremad ning ülakeha valdavalt staatilises asendis. Esmalt võiks kodu lähedal rahulikult 30 minutit kuni tund prooviks teha, et näha kuidas keha sellistes tingimustes käitub. Kindlasti läheb sõitmine, kui seda järjepidevalt teha, lihtsamaks ning nädala – paariga ei tohiks külm enam väga mõjutada.
Sõltuvalt temperatuurist ja ilmastikuoludest võiks oma orienteeruva liikumistrajektoori eelnevalt läbi mõelda, kindluse mõttes kedagi lähedast kursis hoida ning võimalusel reaalajas asukohta jagada.
Tunnistan ausalt, et soojendusharjutused ja venitused ei ole kunagi minu teema olnud, kuid enne külmaga sõitmist oleks see pigem mõistlik.
Rehvirõhku peaks vastavalt teeoludele muutma. Lumisemate ja jäisemate tingimuste puhul võiks sõita madalama rõhuga, et oleks parem pidamine. Kuivemal teel tagab kõrgem rõhk väiksema veeretakistuse.
Sõidutehnika on väga subjektiivne. Kui muidu sõidan madalama kadentsiga, siis kehvemates tingimustes nagu paks lumi, pigem kergema ülekandega. Äkilised manöövrid lõppevad ka äkiliste kukkumistega.
Söömine ja joomine on väga individuaalne ja siin konkreetset soovitust ei annaks. Küll olen enda puhul tähele pannud, et mida külmem ilm, seda vähem ka tarbin. Üldine reegel on talvistel sõitudel tegelikult vastupidine – pigem võtta rohkem süüa ja juua kaasa kui suvisematel sõitudel. Termosega kaasa võetud soojast joogist võib eriti palju abi olla ootamatutes olukordades, kui juhtub, et edasi sõita ei saa ning pead ootama..
Tehnilisi probleeme tuleb ikka ette, sõltumata sellest, kui hästi oma varustust hooldada. Seepärast võiks külmemate ilmadega sõita sellises raadiuses, kus abi võimalikult kiirelt järgi jõuaks. Oodates peaks keha pidevas liikumises hoidma, et ei tekiks alajahtumist.
Talvel sõitmine on üsna tihti külm, märg ja parajalt eneseületamine, aga kui korra selle pisiku oled saanud, siis tagasiteed ei ole.
Loodame, et Raidu lugu ja soovitused andsid selleks sulle talvisteks sõitudeks indu või vähemasti uusi mõtteid juurde. Kui omad täiendavaid küsimusi Raidule, kontakteeru temaga Instagrami kaudu.
Raidu talviste riiete kohta saad lugeda ja neid soetada alloleva lingi kaudu. Rait andis oma kogemuse ja testimisega suure panuse meie uue toote, Termopükste loomisesse.
moomoo talveriiete valikut vaata siit
@crazy_scandinavian | Instagram Rait Nurm | Strava
