Sinimustvalge särk

Jalgpallimeeskondade vormid eristuvad üksteisest nii värvi kui ka disaini poolest ja väljakul pole neil kuigi keeruline vahet teha. Mootorispordis on automarkidel neile omased värvid ja küljel suur number. Tennises on võistlustules korraga nii vähe sportlasi, et eristamise küsimust ei tekigi.

Seevastu velotuuridel, kus mitmesajalised grupid pole erand, võib ratturite äratundmine osutuda raskeks ka kogenud silmaga vaataja jaoks. Esimesena etapi finišijoone ületanu võib olla küll päeva kiireim, kuid see ei tähenda ilmtingimata, et ta on ka tuuri liider. Kirjutamegi seekord privileegidest, mille järgi tippratturit teistest eristada.

Tour de France’i kuulus kollane liidrisärk sündis just sel põhjusel: korraldajad tahtsid, et üldliider kannaks särki, milles ta oleks lihtsasti äratuntav. Juba õige pea järgis ideed Giro d’Italia oma roosa liidrisärgiga ja hiljem läks trendiga kaasa enamik teisi velotuure.

Kuidas on aga ühepäevasõitudega, sealhulgas maailmameistrivõistlustega grupisõidus? Kas ka seal on võimalik eristada valitsevaid maailmameistreid teistest sõitjatest? Jah, on – nn vikerkaaresärgi järgi. See on traditsiooniliselt valge särk, mille rinnal on neli horisontaalset olümpiavärvi triipu.

Maailmameistrivõistlused pole siiski ainsad, mille võitja saab erilise särgi kujul eelise. Samamoodi on riiklike meistrivõistlustega, kus igaks aastaks kroonitakse valitsev meister. On saanud tavaks, et need võistlused peetakse juulis, nädal enne Tour de France’i algust.

Kohalikud meistrikad on teist laadi sündmus, sest neil ei esinda sõitjad riiki (mõningatel juhtudel ka tiimi). Võistlus käib hoopis selle nimel, kes kroonitakse järgnevaks kaheteistkümneks kuuks meistriks. Ja mis on tuntuim tiitliga kaasnev auhind? Loomulikult rahvusvärvides meistrisärk.

Riigilipu värvides särk näebki tihti välja selline, nagu oleks see lõigatud lipust välja ja siis kokku õmmeldud. Kui märkad peagrupis ratturit, kes on Itaalia trikoloori värvides, võid teda julgesti pidada Itaalia meistriks.

Meistrisärk ja -medal ootavad kandjat.

Eesti särk järgib oma horisontaalse sinise, musta ja valge triibuga rinnal traditsioonilist liidrisärgiloogikat. Tõelise meistri seljas näeb sinimustvalge välja sama esinduslik nagu meie tuntuim riigilipp Toompeal.

Aastate vältel on Eesti parimad ratturid kandnud hoolt selle eest, et see särk oleks näha ka kõige teravamas tipus. Nii võitis näiteks Jaan Kirsipuu aastal 1999 Tour de France’i esimese etapi Challansis, kandes meie sinimustvalget. Hiljuti sai sarnase tulemusega maha Mihkel Räim, võites Eurospordi otseülekandes esimese maailmasõja mälestusvõidusõidu Belgias.

Siinkirjutaja huvi oli leida info selle kohta, millal anti esimest korda ühes Eesti meistri tiitliga võitjale üle rahvusvärvides särk.

On teada, et esimesed Eesti meistrivõistlused peeti aastal 1925 trekisõidu eelkäijaks olnud ringrajasõidus ja esimesed meistrikad grupisõidus järgnesid aastal 1933. Paraku pole ajaloomaterjalides infot selle kohta, millal jagati medalitega koos välja esimesed meistrisärgid. Paberkandjal foto Jaan Kirsipuust aastal 1998 Poitou Charentes et de la Vienne’i velotuuril on vanim kinnitus meistrisärgist, mille olen suutnud leida.

Võidukas Jaan Kirsipuu 1999. aasta Pariis-Nizza klassiku kolmandal etapil.

Nii jääbki Eesti esimese meistrisärgi küsimus lahtiseks. Kui oskad selle kohta midagi lisada, anna meile Facebooki kommentaarides teada!

Meistrisärgi võitmine ja selle kandmise privileeg 12 kuu jooksul mõjub ratturile hästi, andes talle tihti ekstra motivatsioonilaengu. Nii oli see näiteks Alo Jakiniga, kes võitis Eesti meistrivõistlused grupisõidus aastal 2014 – järgnenud aasta oli tema senise karjääri üks edukamaid. Sinna jäid Prantsuse karikaetapi ja ühepäevaklassiku Boucles de l’Aulne – Châteaulini võit, samuti kuulsa 4-days of Dunkirki üldarvestuse kolmas koht ning üks etapivõit.

Edukale hooajale tagasi vaadates on Alo eriti uhke selle üle, et sai Eesti meistri särki kanda just toona. Ta lisab, et tema tiim otsustas aasta hiljem vahetada oma halli ja punast värvi vormid uute, sinist, musta ja valget värvi vormide vastu just tema meistrisärgist innustatuna.

Liisi Risti meistrisärkide kollektsioon saab lisa.

Meistrisärgi mõju kogu tiimile võib avalduda täiesti ootamatult. Näiteks Liisi Rist on mitmelgi rattasõidu alal mitmekordne Eesti meister. Ta meenutab meistrisärgi kandmist oma profitiimis S.C. Michela Fanini Rox ajal, mil ta võistles Itaalias. Meistrisärgiga kaasnes võimalus startida Giro d’Italia Femininel esireast. See tähendas tavalisest suuremat tähelepanu kogu meeskonnale ja särgil olevatele logodele, mis on tiimi sponsoritele eriti oluline.

Kuigi Liisi on võitnud grupisõidu kõrval tiitleid ka eraldistartidest, on just esimestega seotud mälestused kõige meeldejäävamad. „Ma olin alati unistanud võistlemisest kõige kõrgemas tipus ja sinimustvalges särgis ning ootamatult sai see ühel hetkel reaalsuseks. Meistrisärgis olin ma äratuntavam ja teistel proffidel oli mind kergem tundma õppida,“ ütleb Liisi.

Meistrisärgi kandmine rahvusvahelisel areenil tutvustab Eestit. Liisi meenutab, et võidu järel oli tavaline, et fännid uurisid temalt ka Eesti kohta. Oma kodumaa tutvustamine oli talle alati meelepärane tegevus.

Meistrivõistlustel üle antav sinimustvalge särk on kujunduselt tradititsiooniline, ent tiimidele, kus ratturid iga päev leiba teenivad, on jäetud õigus teha selles muudatusi. Trend sai alguse 2009. aastal, kui Caisse d’Epargne riietas oma meeskonnaliikme Alejandro Valverde traditsioonilise puna-kollase särgi asemel oma tiimi sama värvilisse eridisainiga särki.

Rahvusvahelisel Jalgrattaliidul (UCI) pole selliste muudatuste vastu midagi, kui kohalik alaliit sellega nõustub. Üha menukamaks saanud suundumus on nähtav ka valitseva grupisõidumeistri Mihkel Räime särgil. Praegu on levinud tava sättida rahvuslipp särgi keskele. Nii on ka Mihkli särk kujundatud tema enda suuniste järgi. Mihkli tiim võttis lisaks ette värvida tema De Rosa võistlusratas särgiga sobituvasse sinisesse, musta ja valgesse.

Meistrisärgis Mihkel Räim võiduka Tour of Estonia 2019 viimasel etapil.

Mihkel on kahekordne ja praegu valitsev Eesti meister grupisõidus ning mõni temagi suurim võit on saadud viimase aasta jooksul. Näiteks kuulsa Kemmelbergi munakivitõusuga esimese maailmasõja mälestussõidul jõudis Mihkli triumf Eurospordi otseülekande vahendusel rohkem kui 50 riigi televaatajateni. Lähiminevikku jääb tal tänavuse Tour of Estonia viimase etapi ja ühes sellega kogu tuuri üldarvestuse võit.

Oleme moomoos uhked, et Eesti meistrivõistlustel saavad võitjad selga meie valmistatud meistrisärgid. Tänavused tiitlid ja särgid jagatakse 27.–30. juunil Viljandis. Võistlused kulmineeruvad naiste eliidi võistlusega 29. juunil ja meeste omaga 30. juunil.

Tule naudi Viljandis tipptasemel rattasõitu ja saad esimeste seas teada, kes saavad õiguse kanda järgneva aasta jooksul sinimustvalget särki!

 

Tekst: Adam Illingworth
Pildid: Adam Illingworth; Scanpix | Reuters | Eric Gaillard