Pukitrennid I

Veel mõned aastad tagasi kuulusid kodused „pukitrennid“ vaid mõne üksiku, eriti entusiastliku spordisõbra, treeningplaani. Spinnitrennid, tingitud peamiselt sotsiaalsest aspektist, olid arusaadavalt oluliselt populaarsemad. Tänane kaasaegne maailm on oma kõikvõimalike tarkade pukkide, mitmete virtuaalsete ja vähem virtuaalsete treeningäppide ning inimeste tihedate päevakavadega toonud pukitrennid nii harrastajate, kui ka müriaadi ratta- ja triatloniproffide igapäevaellu.

Proovingi (toimet: kirjutab saadik Rando) järgneva kolme artikli abil tuua välja mõned “pukitreeningu” poolt- ja vastuargumendid, kuidas alustada, mis varustust selleks vaja läheb ning kuidas need tunnid võimalikult “valutult” mööda saata.

Mis on põhilised argumendid, miks järjest enam harrastajaid ning ka professionaale sisetrennide kasuks otsustavad ja seda mitte ainult “offseason”i perioodil.

  1. Ilm
    Esimest põhjust pole meil siin Eestis vaja kaugelt otsida – ütlus „kolm kuud viletsat suusailma“ on paljudel kaasmaalastel käibefraasina kasutuses iseloomustamaks meie kolme suvekuud. Hea rattariietus ekstreemsemateks ilmaoludeks (nt liikluses hästimärgatav Regen 1.1 vihmajakk) võimaldab kindlasti nautida õues rattasõitu ka jahedamate ilmadega, vihmasajus või suisa talvekuudel, kuid nähtavust halvendavad asjaolud nagu hämarus/pimedus, vihmasadu ja teekatte libedus kannavad endas piisavalt suuri riske, et otsustada pigem sisetrennide kasuks.
  2. Liiklus
    Nähtavust halvendavaid asjaolusid juba mainisin, sügis-talvel maanteel sõites tuleb kindlasti suuremat tähelepanu pöörata ka üldisele liiklusele. Kui suvekuudel autojuhid oskavad ratturitega arvestada, siis pimedamal aastaajal on rattur autojuhi jaoks sageli üllatuseks ja seda sõltumata sellest, kui häid lisatulesid sa rattal kasutad.
  3. Aeg
    Üks suuremaid boonuseid sisetrennide juures, mida ka ise kõige enam tunnetan, on ajaefektiivsus. Kodukontorite ajastul on väga mõnus tööpäeva keskel, lõunapausil, võtta aeg korralikult maha ja teha üks tunnine rattatrenn. Kel kodukontori võimalus puudub, siis õhtul, peale tööpäeva, on samuti oluliselt kiirem ja mugavam hüpata tunniks pukki, selle asemel, et minna õue, pimedasse ja tipptunni liiklusesse, ukerdama. Eelmainitud põhjusel on sisetrenn eriti mugav just linnainimestele. Riietumine, soojendus, trenn, lõdvestus-venitused ja dušš saavad sageli ajaliselt kiiremini tehtud, kui muidu kuluks linnast välja/linna sisse pääsemiseks.
  4. Spetsiifilisus
    Hooajaväine trenniperiood kuulub peamiselt baastreeningule, nn “põhjaladumisele”. Kuid see ei tähenda, et 7 trenni nädalas tuleb ainult rahulikult “tiksuda”. Tänapäeva “targad pukid” ja kõikvõimalikud treeningäpid võimaldavad täpset, võimsuspõhist, treeningut. Sisetreeningu spetsiifilisusest rääkides tookski välja põhilise:
    1. Pukitrenn võimaldab keskenduda konkreetsele spetsiifilisele tehnilisele komponendile – näiteks kadents, pedaalimise efektiivsus või mõni muu.
    2. Nagu mainitud, siis põhiline aur kulub hooajavälisel perioodil põhjaladumisele, kuid see ei tähenda, et intensiivsed trennid peaksid menüüst täiesti väljas olema. Intervalltreeningu läbiviimine pukis on oluliselt mugavam, täpsem ja efektiivsem – ei ole tarvis otsida sobivaid teelõike, mis oleksid piisava pikkusega, piisavalt „flat“ või segavate ristmiketa.
    3. Treenimine võimsuse alusel. Võimalus “numbrite” järgi treenida, näha progressi ja vastavalt sellele ka treeninguid kohandada.

Oleks äärmiselt ühekülgne, kui mainiksin ainult sisetrenni häid külgi. Miinuspoolel olevaid asju pole küll palju, kuid on siiski mainimist väärt:

  1. Teetunnetus. Rattaga päris teel veeremist ei asenda sajaprotsendiliselt täna veel ükski pukk, kuigi selles suunas tehakse päris suuri jõupingutusi. Näitena võib välja tuua Tacx pukkide “Road Feel” featuuri, Kickr Climb tõusunurga simulaatorit, Elite Sterzo Smart Steering alust jms.
  2. Rattavalitsemisoskused. Staatilises asendis pukil sõitmine ei asenda neid olukordi, millesse reaalsetes sõidutingimustes sattuda võid. Kõige sarnasem on ehk “rullidel” sõitmine.
  3. Pukitrennid on vaimselt rasked. Kes veetnud pukil aega pikemalt kui 2h, teavad, millest räägin.
  4. Rattasõidu sotsiaalse aspekti puudumine. Grupis treenimine pakub lisaks sportlikule pingutusele ka võimaluse suhelda, olla koos sarnase huviga inimestega. Koos veeremine, ühised kohvikupeatused, sisetrennid seda ei asenda. On äppe, mis pakuvad täna ka „virtuaalset“ koosviibimist, olgu siis avatarina ekraanil või video vahendusel, kuid näost-näkku suhtlemist ei asenda lõpuni miski.

Kokkuvõttes võin öelda, et ülalmainitud põhjustel on pukitrennid talvehooajal tänaseks raiunud end päris suure hulga harrastajate ja professionaalide treeningplaanidesse.

Järgmises kahes artiklis keskendungi sellele, mida on sisetreeningutega alustamiseks tarvis, mis varustust ning kuidas sisetrennid enda kasuks kõige paremini tööle panna.

Loe edasi https://moomoo.ee/uudised/pukitrennid-ii/

Kirjutas ja tegi pilti treener ning moomoo saadik Rando Kall.