Kuidas valida rattajakki? Kõik, mida pead teadma tuule-, vihma- ja termojakist

Rattasõidus ei määra enesetunnet pelgalt kraadiklaasi näit. Kevadine päike võib olla erakordselt petlik ja varustuse valimisel tehakse sageli üks levinud viga. Aknast välja vaadates tundub ilm ilus ja selga tõmmatakse pikk soe rattasärk. Õues seistes ongi soe ja mugav, kuid rattasõidu dünaamika on teine. Niipea, kui kiirus kasvab või puhub tugev vastutuul, pääseb jahe õhk tavalisest särgikangast otse läbi. Ilma tuult blokeeriva kihita kaob keha ümber tekkinud soe mikrokliima ja keha hakkab drastiliselt jahtuma. 

Just seetõttu ei ole pelgalt soojast särgist kevadel ja sügisel enamasti kasu. Sellistes olukordades on lahenduseks spetsiaalsed tehnilised üleriided, mille eesmärk on luua ratturi keha ja väliskeskkonna vahele kaitsev barjäär. Erinevad olud nõuavad kangalt spetsiifilist lähenemist ja materjaliteadus areneb siin pidevalt.

Tuulejakk – maksimaalne hingavus ja liikumisvabadus

Tuulejaki kanga peamine ülesanne on takistada jaheda õhu läbipääsu. See on tootekategooria, kus materjaliteadus areneb kiiresti. Teeme pidevalt tootearenduses tööd, et viia oma varustus uuele tasemele ja pakkuda kõige uuemaid innovaatilisi materjale.

Varem oleme kasutanud vestide esipaneelil ja tuulejakkidel tuule peatamiseks spetsiaalset membraankonstruktsiooniga kangast. Ehkki jaki pealiskangas on mikroskoopiliselt poorne ja laseks tuule kiudude vahelt läbi, peatab selle kanga taha lamineeritud üliõhuke ja tihe membraanikiht õhuvoolu täielikult. See füüsiline barjäär blokeerib tuule olenemata selle tugevusest. Tuulekindel membraan on end aastate jooksul tõestanud lahendus, mis pakub lisaks täielikule tuuleblokile ka arvestatavat sademekindlust (veesamba taluvus 10 000 mm). See teeb sellest jakist väga universaalse ja kindla valiku muutlike ilmadega, kui külma tuule kõrval on oht sattuda ka ootamatu seenevihma kätte.

Sellest hooajast alates oleme tuulejakkide puhul aga astunud tootearenduses sammu edasi ja valinud uue kanga, mille peamine erinevus varasemast seisneb selles, et tal puudub eelmainitud tihe membraanikiht. Tuulekindlus ei saavutata siin mitte kileja barjääri abil, vaid tänu äärmiselt tihedale kudumisele, millest tuul läbi ei suru. Kuna puudub membraanist “müür”, pääseb kehaniiskus ja -kuumus kangast läbi oluliselt kiiremini ja vabamalt kui klassikalise membraaniga jaki puhul. See teeb uuest materjalist ideaalse lahenduse just intensiivseteks treeninguteks kuiva ja tuulise ilmaga, kus hingavus on kriitilise tähtsusega.

Selle uue kanga teine suur eelis on mehaanilise venivuse (mechanical stretch) tehnoloogia. Tavaliselt lisatakse kangale venivuse andmiseks elastaani, mis aga imab niiskust ja kuivab aeglaselt. Meie uus kangas on 100% elastaanivaba. Venivus on saavutatud nutika insenerlahendusega: kangas kasutatakse spetsiaalse geomeetriaga suure keeruga lõngasid, mis kootakse suure pinge all. See protsess loob kiududesse mikroskoopilise vedruefekti. Kui rattur liigutab, venivad need pinge all kootud “vedrud” välja ja liigutuse lõppedes tõmbuvad tagasi algasendisse. Tulemuseks on materjal, mis pakub suurepärast liikumisvabadust, kuid erinevalt elastaanist ei ima materjal endasse niiskust ning püsib ka intensiivse pingutuse korral kerge ja kuivana.

Vihmajakk – täielik veekindlus ja eVent-kanga tehnoloogia

Vihmajaki peamine eesmärk on hoida välisniiskus kehast eemal ka tugeva vihma korral. Selle kanga puhul tulevad mängu juba membraanid, mille sademekindlus ulatub 20 000 millimeetrini. Tõeline vihmakindlus ei tulene aga pelgalt kanga numbritest, vaid nutikast konstruktsioonist. Iga õmblus ja detail peab töötama ühise eesmärgi nimel. Just seetõttu peab jälgima, et vihmajakil oleks teibitud õmblused ja veekindel lukk, et vihm läbi ei pääseks.

Kõige olulisema töö vihma peatamisel ja niiskuse väljajuhtimisel teeb ära rattajaki sees asuv tehniline kiht ehk membraan. Hingavuse ja veekindluse üheaegne toimimine põhineb kanga mikroskoopilistel pooridel. Sellise membraani poori keskmine suurus on ligikaudu 0,2 mikromeetrit. Kuna tavaline vihmatilk on sellest tuhandeid kordi suurem, on vee sissetungimine väljastpoolt füüsiliselt blokeeritud. Samas on kehalt aurustuva higi ehk veeauru molekuli suurus ligikaudu 0,0004 mikromeetrit, mis tähendab, et see mahub 0,2-mikromeetrisest poorist sadu kordi läbi. See füüsiline suuruste erinevus tagabki kindla tulemuse, et vihmavesi ei pääse sisse, kuid kehasoojusest aurustuv niiskus väljub pooride kaudu takistamatult.

Selle füüsika veatu toimimise eelduseks on aga fakt, et need mikroskoopilised poorid peavad olema ka reaalselt avatud. Siin avaldubki meie vihmajakkides kasutatava eVent-kanga selge eelis. Enamik traditsioonilisi veekindlaid membraane kasutavad membraani kaitseks polüuretaanist (PU) lisakihti. See tähendab, et enne, kui higi saab hakata jakist väljuma, peab see PU-kiht seestpoolt märjaks saama ja higi endasse imama. Ratturi jaoks tähendab see, et intensiivsel sõidul muutub olemine jaki sees esmalt niiskeks ja umbseks ning alles siis hakkab materjal ventileerima. eVent kasutab aga Direct Venting™ ehk otsese tuulutuse tehnoloogiat. Nende membraanil puudub higi imav PU-kiht, mis tähendab, et miljonid mikropoorid on pidevalt avatud. Higiaur pääseb otse ja koheselt välja. Seda nimetatakse ka kuivaks süsteemiks, sest jakk hingab sõidu algusest alates, aidates hoida kehatemperatuuri optimaalsena.

Meie vihmajaki toimivus põhineb lamineeritud konstruktsioonil. Kõige välimine kiht ehk pealiskangas annab jakile välise struktuuri, vastupidavuse kulumisele ja kaitseb sisemisi kihte. Selle all peitub süsteemi tehniline kiht ehk eVent-membraan, mis blokeerib tuule ja vihma ning juhib niiskuse välja. Kõige sisemine kaitsekiht kaitseb membraani ennast seestpoolt higi ja kulumise eest, tagades samal ajal naha vastas mugavustunde. Nende kolme kihi kokkulamineerimine tähendab, et nad töötavad ühe õhukese, kerge ja tervikliku süsteemina.

Termotagi – soojusisolatsioon ja niiskusjuhtivus jaheda temperatuuri juures

Termotagi on loodud olukordadeks, kus temperatuuride langedes nulli lähedale ei piisa enam ainult tuule ja vihma peatamisest, sest keha vajab ka tõhusat soojusisolatsiooni. Selle eesmärgi täidab spetsiifiline kolmekihiline konstruktsioon, kus igal kihil on kanda täpne tehniline funktsioon. Kanga välimine kiht (outlayer) on töödeldud DWR-viimistlusega. See on jaki esimene kaitseliin, mis muudab pealispinna vetthülgavaks, takistades kergel vihmal ja teelt pritsival niiskusel kangasse imbumast.

Konstruktsiooni tehniline tuum paikneb keskmises kihis (midlayer), kus asub jahedateks oludeks arendatud Tek Series-membraan. Erinevalt vihmajaki membraanist, kus hingavus saavutatakse mikroskoopiliste pooride ehk füüsiliste aukude abil, on termotagi membraan täiesti tihe, ilma aukudeta barjäär. Kuidas aga niiskus sellisest tihedast materjalist välja pääseb? Vastus peitub materjali keemilises ehituses. Membraani materjal koosneb hüdrofiilsetest ehk vett armastavatest polümeeriahelatest. See täielikult tuulekindel barjäär toimib molekulaarsel tasandil: ahelad haaravad naha pinnalt niiskusemolekuli ja annavad seda materjali sees edasi molekulilt molekulile, liikudes sinna suunda, kus on jahedam ja kuivem ehk jaki välispinnale. Kogu selle protsessi mootoriks on temperatuuride ja niiskuse erinevus. Kuna jaki sees on sõidu ajal soe ja niiske, aga väljas jahe ja kuivem, surub sõitja enda kehasoojuse niiskuse otse läbi materjali välja. Mida intensiivsem on pingutus ja suurem soojuseraldus, seda kiiremini see süsteem töötab. Süsteemi seob tervikuks naha vastas olev sisemine kiht (fabric base layer), mille ülesanne on salvestada kehasoojust ja luua isoleeriv õhukiht.

Kuidas hooldada rattariideid: veekindlus versus vetthülgavus

Rattariiete maailmas aetakse sageli segamini kaks väga erinevat asja: veekindlus ja vetthülgavus. Veekindlus tähendab, et vesi ei pääse füüsiliselt läbi kanga ka tugeva surve all. Meie vihmajaki puhul tagavad selle 20 000 mm veesammast taluv membraan, teibitud õmblused ja veekindlad lukud. Vetthülgavus on aga kanga pealispinna omadus panna vihmapiisk pärlendama ja maha veerema, ilma et see kangasse imbuks.

Vetthülgavuse annab jakile DWR-pinnatöötlus (Durable Water Repellent). Membraan teeb küll peamise töö veekindluse tagamisel, kuid ta vajab DWR-i oma abiliseks. Kui vetthülgavat töötlust ei oleks, imbuks jaki pealiskangas vett täis. Jakk ei laseks küll tänu veekindlale membraanile vett sisse, kuid muutuks raskeks, külmaks ja vettinud pealiskangas blokeeriks membraani poorid, kaotades täielikult jaki hingavuse.

Meie vihmajakkide pealiskangal on C0 klassi fluorivaba DWR-töötlus. See tähendab, et vetthülgavus saavutatakse ilma tahtlikult lisatud PFAS-ühenditeta, mis on muidu loodusesse kuhjuvad ja võimalike terviseriskidega seotud igikestvad kemikaalid. C0 on puhtam ja parem valik nii kandjale kui ka keskkonnale. Selle miinuseks on aga kiirem mahakulumine. Meie kangatootja testid näitavad, et esmane vetthülgav kiht võib hakata nõrgenema umbes viie pesukorra järel, mis tähendab, et jakk vajab kasutuses teadlikku hoolt.

DWR-kihi uuendamine kodustes tingimustes on lihtne protsess ja me soovitame selleks kasutada spetsiaalseid hooldustooteid, näiteks Nikwaxi sarja. Alustada tuleb alati tehniliste riiete pesuvahendist, näiteks Nikwax Tech Wash. Tavalised pesupulbrid ummistavad membraani poore, aga spetsiaalne vahend puhastab jaki, aidates taastada selle algset hingavust ja elustades järelejäänud vetthülgavust. Pärast pesu saab vetthülgavust uuendada, kasutades terviklikuks töötlemiseks pesumasinasse lisatavat TX.Direct Wash-In vahendit. Teadlikult hooldades kestab kvaliteetne rattajakk aastaid.

Teadlik varustuse valik

Õige tehnilise riietuse valik määrab rattasõidu mugavuse ja soorituse kvaliteedi muutlikes ilmastikuoludes. Mõistes, kuidas töötab riietusel tuule- või vihmakindlus ning miks on oluline DWR-töötluse regulaarne hooldamine, on lihtsam teha teadlikke otsuseid oma varustuse osas.